- Tshishe-utshimau utaimun ume e tshissinuashtakan tapueuan-tshishkᵘ mak tshetshi minu-uitsheutshishunanut
Ui aiamiek ᵘ auen, takun nete e natutakanitau kie shutshiteieshkuanitauat innuat tshetshi minunimutau. Tshipa tshi aiamiauau auen kie mak mashinaimuauau Mishtakushiu-aiminanun kie akanishau-aiminanun, kie eyoutch-aimun, ojibwe kie essimau-aiminanun, e naniteunitamek Ui nanutuashkuiekᵘ, matuetak 1-855-242-3310 kie mak katusseutshitapatakan www.hopeforwellness.ca. Kie, ne peukuan nete innu-auassat ka kunuenimakanitau ukaimitunanimuau tshipa tshi apatshitanau kie tshipa tshi uauitshikunau miam mishta-animiuiekᵘ anite ka itutetau innu-auassat ka kunimakanitau kie uikanishau. Tshipatshi uauitshishkuinau, matuetak 1866-925-4419. Ne tshishe-utshimau Trudeau, anutshish kashikat issishuepan umenu tapueuan-tshishkᵘ mak tshetshi minu-uitsheutshishunanut: «anutshish, ume tapueuan-tshishkᵘ mak tshetshi minu-uitsheutshishunanut, kie mak kaishkuteush-kukushikuap ka ishi uitakan (e akanishau-aiminanut), tshi nitshishkenanu neme ka ishi katshitauet nete innu-auassat ka kunenimanit, innuat, Essimeuat kie Métis. Tshimamuitunanu tshetshi tshissituakuat innu-auassat ka utinanit utinussimuat kie utinikanit utinniunuau nete katshishkutamatsheutshuapit. Ni tshissinuashteuanan anitshenat ka shaputueshkakau, anitshenat ka nenekatshinitau, ka nenekatenimianitau ka kamitshitutaunit. Ni natutenan e tipatshimutau tshekuan miam ka ishpanit kie kau nutinenan aimun tshetshi etatu minuashinit innuat utiniunuau kie nutam ute Canada. «nete 1867 nuash 1998, anu 150 000 innu-auassat, essimeu-auassat, mashinu-auassat utinanipan nete uikanishuauat kie utinussimuat kie aikaiminaipan tshetshi itutetau nete innu-auassat ka kunenimanit nete ka tshitimuanit tshetshi innu-aimitau kie tshetshi ishi-inniutau utinu-aitunuau. Ekᵘ nen innu-assi e shaputuepanitau et nanatuapatshetau tshetshi mishkuatau utuassimuaua eka nita ka tshiuetau, ne utauau-tshishe-utshimau tshika uauitshieuat nemenu tshe nanatuapatshetau anitshenat uikanishimuau e miant kassinu tshekaunu tshe itapashtanit kie tshetshi uauitshinat tshetshi minu-tshissenimitau tshekuanu miam ka ishpanit, kie tshetshi tshissinuashtanit anitshenat innu-auassit ka unianit kie tshetshi shutshiteieshkuanitau umininiunuauat. «apu nita tshika ui unitshissitameshk nete utat kie peikuen nenu papashekᵘ ka ietutuanit innuat nete innu-auassit ka kunenimanit kie animiunnu kie matshikaishinnu ka ishi nikatitau. Nekanitenitakuan, apu minu-uitan nete ka ishpanit nete innu-auassit ka kunenimanit.ekuen ne uet apitit tshetshi kuishkᵘ uitakan tshekuan miam ka ishpanit Ekuen ne uet uinanipan Kimberly Murray tshetshi tshisseshtak nenu auassa ka unianinit kie ne nikuashkanissa kie nikuashkan eka ka mashinatenit utishinikashunuau tshetshi tutak atusseunnu e uitshi-atussemant Innua, Essimeua kie Mashinua, tshe ishi nanitussenitakan kie tshe ishi-nanatuaptshanut innu e ishi-minushkakuat tshetshi tshissenitakutakan tshekuan miam ka ishpan nete innu-auassat ka kunenimakanitau. «anutshi, nishitshimauaut kassinu auen tshetshi tshikamutat e ishkuteushinit mitshinishinnu tshetshi tshissinuashtakan kassinu auass e apitenitakuesht kie tshetshi natshupatak nete innuat tshe ietutau kie tshe ishi-tipatshimutau anitshenat innuat, kie tshetshi mamitunenitan. Ne minu-uitsheutun nimieunu nenu innu, muk kassinu etashiak Uemuat tshika ui minanut innuat tshetshi aimitau, kie Essimeuat kie mashinuat, tshetshi nanitutuanit kie tshetshi utinashunanut Ui tutamak tshetshi kassinu auen tapishkut aietutuanit ute Canada, kie tshetshi pushipinianit innuat, tshika ui ushtishkapushtenanu ne tapueun nete utat ka ishpanit.»
- Gaa-ikidod Ogimaa iwe E-izhi-giizhigak ji-mikwenjigaadeg Debwewin gaye Maamiinochigewin
Giishpin andawendaman awiya gaganoonad, The Hope for Wellness Help Line gakina Anishinaabeg. Ayaawag ge-ganoonadwaa giigidoobiiwaabikoonsing maagizhaa gaye aazhawaatebii’iganing. Zhaaganaashiimowag gaye baakwaa’ishiimowag gaa-nakwetamowaad, giishpin Omashkiigoomowin Anishinaabemowin gaye Eshkiimemowin andawenjigaadeg, bizaanigo iwe gi-daa-izhi-wiiji’igoo. Izhi-giigidon aazha gaa-diba’igaadeg 1-855-242-3310 gemaa gaye aazhawaatebii’iganing www.hopeforwellness.ca. Mii National Residential School Crisis Line ayaa gagiikwewin ge-onji-minomanji’oyan ogowe gete-gikinoo’amawaaganan gaye odiniwemaaganiwaa’. Izhi-giigidon aazha gaa-diba’igaadeg 1-866-925-4419. Apane go baakisin endaso-giizhig. Gichi-Gaanada-Ogimaa Justin Trudeau, odikidowin E-izhi-giizhigak ji-mikwenjigaadeg Debwewin gaye Maamiinochigewin: “Noongom, ginisidawinaamin E-izhi-giizhigak ji-mikwenjigaadeg Debwewin gaye Maamiinochigewin, onowe gaye bagiwayaanan gaa-misko-naagwakin, dazhinjigaade gaa-gii-izhi-maajii-doodawindwaa Anishinaabeg, Eshkiimeg gaye Wiisaakodewininiwag omaa Zhaaganaashiiwakiing. Gimikwenimaanaanig abinoojiinyag gaa-gii-makanding omaa gidishkoniganinaang. Naanaagadawenimaawag gaa-gii-maazhii-doodawindwaa. Weweni bizindawaawag gaa-inaajimowaad, ji-gikendaagwak gagwe-gwayakowichigewinan ogowe gakina Anishinaabeg gakina endaswaabaminaagoziwaad. “Owe apii 1867 gaye 1998, mii owe minik gaa-makanding abinoojiinyag 150,000 gakina gegoo odinwewiniwaa odishitwaawiniwaa gii-kijigonewenaawag gaye odizhitwaawiniwaa. Geyaabi o’apii andonewaawag gaa-gii-pi-giiwesigwaa, Zhaaganaashii ogimaa ogaa-andone’aanan maazhichigewinan, mikwenimaawag abinoojiinyag gaa-gii-pi-giiwesiwaa, wii-wiiji’aawag ishkoniganing gaa-daawaad. “Gaawiin wiikaa giga-wanendanziimin gaa-inakamigak gete-gikinoo’amaadiiwigamigong, gaye owe noongom gaas-onji-maanendamowaad. Noongom igo, wemitigoozhi odayaan aanwetamowin, mii dash owe gaa-onji-mookinigaadeg debwewin. Mii owe gaa-onji-andone’igeng noongom gaa-izhi-aachigaadegin ningwa’iginan Independent Special Interlocutor for Missing Children and Unmarked Graves and Burial Sites gaye Indian Residential Schools, Kimberly Murray, mii awe ge-wiijitwaad andone’igewin Anishinaabeg weweni oga-dazhiikaanaawaan. “Noongom giga-biisikaamin gaa-misko-naagwakin bagiwayaanan, gaye gaa-dazhi-niimi’iding miinawaa gagiikwewinan. Gwayakochigewin gaawiin eta go Anishinaabeg – gakina awiya bemaadiziwaad. Mii owe gaa-onji-bizindawangwaa Anishinaabeg ekidowaad, weweni ji-naanaagadawaabandamang maazhichigewinan, mii owe bijiinag ge-ani-wiiji’igoyang waa-ani-bimaadiziwaad.”
- Bëk’ayatı́ Dëtł’ıs Nih Nëdhe K’ëyaghë K’oldhır Ëdırı Nıh Nëdhë Dzınë Ëłtth’ı Honı chú Ëła Ëghëdalada Ëłnërıdıh há Hëtıë Ts’ëna bası
Ëłąta bëł yanëłtı horı̨lı̨ dé, Hëtıë Ts’ëna Honı̨dhën Ëts’ëdı Bëts’ën Nayetıë tarëlyų ëts’ëdı há hųllı̨ Dënë Dedlınë Ëją Nıh K’ë Nade bëba. Dënë hëł dayałtı nadé bëyaghë yatı chú tsątsanë bënı̨ hųlı̨ ëła yatı tth’ı bëł. Ëts’ëdı Tahot’ınë chú Bąla yatı, ëyı hëł Cree, Ojıbway, chú Inuktıtut yatı tth’ı dënë nëyałtı k’ayałtı há nade horı̨ke de. Nën naghıłnı-hılëɁa Ëts’ëdı ts’ën yaghułtı 1-855-242-3310 ts’ën ëyır hılë dé tsątsanë bënı̨ hųlı̨ ëła yatı www.hopeforwellness.ca. bët’orųłɁa. Nıh Nëdhë Dënëharë Sëkuı Honëltën Koę̈ Ëłtth’ılë Hanodhır Bëts’ën Nayetı dënë ts’ënı há nade t’ąhı bëba honëlyę̈lë dé ëyı chú ëłtth’ılë hanodhır ëts’ëdı ëdırı dënëharë sëkuı honëltën koę̈ Hëdaghı̨nası ëyı chú bëts’ı̨ ı̨łah dënë tth’ı bëts’ëdı hoɁą. Nën naghıłnı-hılëɁa Ëts’ëdı Ëłtth’ılë Hanodhır Bëts’ën yaghułtı 1-866-925-4419 ts’ën. Ëts’ëdı Nonë́na ts’ën dı̨ghı̨ sarëtł’ıs dzınë donëlt’u, łasdı̨ dzınë k’ëyahgë nëts’ëdı hoɁą. Nih Nëdhe K’ëyaghë K’oldhır, Justın Trudeau, duhu dzınë k’ë ëdırı yatı bëk’ayatı dëtł’ısı Nıh Nëdhë Dzınë Ëłtth’I Honı chú Ëła Ëghëdalada Ëłnërıdıh há Hëtıë Ts’ëna bası yëghą yaghıłtı: “Duhu Dzınë, ëdırı Nıh Nëdhë Dzınë Ëłtth’I Honı chú Ëła Ëghëdalada Ëłnërıdıh há Hëtıë Ts’ëna bası bëgha yatı, ëyı hëł Jıë Tuë La Hotı̨ TısɁıh Dzınë ëłah hok’ënede ‘tahı tthá nëłąnısı dënëharë sëkuı honëltën koę̈ bët’a ëłtth’ılë hanodhırnısı Nıh Ts’udzë Dënë, Hëtena, ëyı chú Tanısë Ts’ën Dënë Canada k’ëyaghë bëbası hanordhısı. Ëła nı̨deł sëkuı hayorı̨la nënë hots’ı̨ dats’ıɁı̨nısı ëyı bëdanelnı, ëyı chú dënë dąt’u daghëna nısı bëghą ts’ëɁı̨sı ëdırı t’olyı-honı̨dhën sëkuı honëltën kǫę̈. T’ąhı Hëdaghı̨nası bëk’ësorıdlı bënelnı, łą bëtth’ı, bënı bası, ëyı chú hosłı̨në bası ëłtth’ılë hanodısı. Ëłtth’ı honı dorıltth’ą, ëyı chú ëłų bëghą dayeltı t’ahı deltsı hası hanëdho há ëłtth’ı daghëna bası Dënë Dedlınë Ëją Nıh K’ë Nade bëba ëyı chú tarëlyų dënë Canada k’ëyaghë nade tth’ı bëba. “1867 chu` 1998 k’ëyaghë, 150 000 Nıh Ts’udzë Dënë, Hëtena, ëyı chú Tanısë Ts’ën Dënë sëkuı nałtsı̨ nısı ı̨łah dënë chú hayorı̨la nënë hots’ı̨ chú nałtsı̨ dënëharë sëkuı honëltën koę̈ nade halya nısı, ëyır bëyatı dayałtı halyelë, ëyı chú bëch’anıë tth’ı bası daghëna hadonëłtę̈lë. Ëłu hayorı̨la hok’ënade t’ahı sëkuı bëkǫę̈ nıdeł hılësı, Canada K’ëyaghë K’olde Ëła Dëłtthı dënë hëł hok’ënadhır t’ahı asıë dorëlı̨sı hëtıë tarëlyų ëłtth’ı honı bulɁa há t’anodhır nısı dënëharë sëkuı honëltën koę̈ nats’ëde nısı, t’ahí sëkuı nı̨deł hılësı bëk’ësorıdlı, ëyı chú hayorı̨la bëts’ıdı hëtıë daghëna ts’ën ghëdëłsı. “Hanısë t’anodhır nısı hok’ëtł’a bëdanelnı há ëłtth’ılë hanodhır Dënë Dedlınë Ëją Nıh K’ë Nade dënëharë sëkuı honëltën koę̈ naghı̨de nısı, ëyı ëłų t’ahí dënë duhu daghëna t’anodhır ëłu bët’a honëlyę̈lësı ëyı tth’ı bënonı há. Duhų́, hëtıë hılë kolu nahıë dënë bëba ohëdılë hoɁąsë hajá, t’ahı ëłtth’ı honı hëtıë hoɁąsı hok’ëtł’a ttherë hultá. Ëyı bët’a ëdırı Independent Specıal Interlocutor bëts’ën norę̈ltth’ı Sëkuı Dolësı bası, ëyı chú Dënë Nǫyaghë Selya k’ë Bëzı Hëdı̨ chú Dënë dzı tth’ënë Selya K’ë Dënë dedlınë ëdırı Nıh K’ë nadé Dënëharë Koę̈, Kımberly Murray ëts’ënı halya nıh k’ë nonëta há Nıh Ts’udzë Dënë, Hëtena, ëyı chú Tanısë Ts’ën Dënë t’ahí dorëlı̨sı bëgharı ëyı chú t’ahí yëghą nanedesı bëghą yatı há, ëła ëghëdalada ëłtth’ı dënëharë sëkuı honëltën koę̈ t’anodhır nısı bası. “Duhu Dzınë, hëtıë bëts’ën nësɁa jıë tuë la hotı̨ t’ısɁıh t’orıłɁa há tarëlyų sëkuı hëtıë dënë dalı̨ ëyı chú t’ahuɁąsı Dënë Dedlınë Ëją Nıh K’ë Nade-bëgharı asıë nųt’ą nëł há, ëyı chú bënırı̨nı chú bëghą nąnıdhır ëlų bëk’ojąsı dënëharë sëkuı honëltën koę̈ t’anodhır nısı bası. Ëła nıts’ı̨deł t’anodhır bënırıdı há Dënë Dedlınë Ëją Nıh K’ë Nade bëghą hok’ats’ëde ëdı̨në t’ayı̨ - bëts’ën norę̈ltth’ılë tarëlyų nuhëts’ën norę̈ltth’ı bëghą ëghëdaleda há. Nuhnı̨ nuhëts’ën norę̈ltth’I ëdorıltth’ą há, bëgharı asıë herıldën, ëyı chú Nıh Ts’udzë Dënë, Hëtena, ëyı chú Tanısë Ts’ën Dënë bëts’ën nonı̨t’a há bëyatı chú honı dıtth’a há, ëyı chú ëłtth’ı honı nılı̨ hanısë t’anodhır nısı bası ëłk’ësı haldhën bası hok’ats’ëdé há, ëyı chú dënë hëł há Canada k’ëyahgë hanëdho há dënë bëba.”
- Weestamakaywin ouschi Li Ministr ouschi Mishiway itay En zhournee d’ La Vayritee pi Weechiwawhkoostouwin
Keeshpin ki-nouhtay peekishkwawtaw awiyek, Ooma Pakoushaymoowin poor Miywayawin Weechihwaywin Shaywaypichikun miyoumaykiw weechihiwaywin ishi kahkiyuw Indigene Li moond. Kakayeshkimaywwuk ihtakouwak ishi li foon keema daw li computer pawhpeekishkwaywin. Ooma pamihiwaywin ihtakwun ishi L’Awnglay pi L’Kenayaen, akwa, ishpee kaw-natawayistakwahk, ishi awn Cree, Ojibway, pi aen Niskimoo. Taypwayhkun outa mouschi shaywepichikun Weechihwaywin Shaywaypichikun itay 1-855-242-3310 keema chi-kakway akimishouyin keema daw li computer pawhpeekishkwaywin itay www.hopeforwellness.ca. Ooma Mishiway itay Alawntour Itaykawweekihk L’ikol Mayipayiwin Shaywaypichikun meena miyoumaykiw peekwayihtamoowin weechihiwaywin pi mayipayiwin kakayshkimiwaywin weechihwaywina poor itaykawweekihk l’ikol Opashpeewak pi see famee. Taypwayhkun ooma mouschi shaywepichikun Mayipayiwin Shaywaypichikun itay 1-866-925-4419. Ooma weechihwaywin ihtakwun kawhkapaya, set d’zhournee payyek aen smenn. Awa Kischi li Ministr, Justin Trudeau, anoush keepatinam ooma weestamakaywin ouschi Mishiway itay En zhournee d’ La Vayritee pi Weechiwawhkoostouwin: “Anoush, kaw-kishkishayahk Ooma Mishiway itay Alawntour En zhournee d’ La Vayritee pi Weechiwawhkoostouwin, kishkayistawun meena ishi Aen Narawnzh La Shmeezh D’zhournee, ki-muwnayshkaynaw kinwaensheesh ayimihiwewina ouschi itaykawweekihk l’ikol aen system poor Li Promyee Nawsyoon, Aen Niskimoo, pi aen Michif didawn Kenadaw. Kaw-mamawitouyahk chi-kishkishihk lee zawnfawn kaw-kee-kimoutihk ouschi see alwantour, pi aykwawniki see sa vee kee-kimoutiwawn ouschi aykwawnihi kaw-ishinhkawtayihk l’ikol. Ni-kischeetayminanik ooki Opashpeewak, mischayt kaw-kee-kakwawtakistachik shakoochihikoochihiwawyin, peekwayihtamoowin, pi ahkwatishiwin. Ni-natouhtaynawn see tawpwaywina, akwa kawhkeestwawmitwaynawn niashoutamakaywinawn chi-oustahk nawut miyeu li tawn ki vyayn poor Indigene Li moond pi poor kahkiyuw awiyek didawn Kenadaw. “Awnter 1867 pi 1998, pawschi 150,000 Li Promyee Nawsyoon, Aen Niskimoo, pi Aen Michif lee zawnfawn kee-outinawak ouschi see famee pi see alawntour akwa il a forsee chi-itouhtaychik itaykawweekihk l’ikol, itay kee-nakinawuk chi-peekishkwaychik see la lawngaezh pi chi-awpachistawt onakaayashkumowina pi anishkootootamowina. Ishi lee alawntour kaw-ahkamay natounawawchik lee zawnfawn aka kaw-kee-ouschi keeweechik, ooki Li Gouvarnimaw di Kenadawwill akouta chi-ahkamay ayowak shipamihiwayt avek awpachischikana kaw-ayndawayishchikawtayk mitouni chi-wawpaschikawtayk tawpwaywin ouschi kaykwuy kaw-kee-ispayik itaykawweekihk l’ikol, chi-kischaymohk lee zawnfawn aka kaw-kee-ouschi keeweechik, pi weechihiwaywin ishi lee alwantour kaw-ahkamayihtahkik sa miywayawin pimachihouwin. “Pikou eka chi-wanikishkishihk la pawsee pi mayitouchikaywin kaw-kee-itouchikawtaykihk pakwatem Indigene Li moond itaykawweekihk l’ikols, akwa meena awn partawn li moud kakwawtakistawin aykwawnima keeyapit kaw-noukwan anoush. Anoush ooma maykwawt, avek noo aytawpwaywakayistamoowin mitouni kaw-ouhpipayin, meeshkoupitamoowin kahkiyuw tawpwaywin si aykwawnima ayiwawk akwa aenportaan. Akouschee ninawashounawnawn awa Wiya-ikou ashpayimouwin Kischee Opeekishwayistamakayw poor Namataywuk Lee zawnfawn pi namoo Mashinaykawtaywa lee Fous pi Nahinikaywina ouschipayiwin avek Li promyeen Itaykawweekihk l’ikol, Kimberly Murray, chi-weechihiwayhk kaw-mawchistahk natounikaywin paminikaywin avek Li Promyee Nawsyoon, Aen Niskimoo, Aen Michif aykwawnima chi-rispay sa endawaychikaywina pi nakatoohkaywina ishpee kaw-atoushkawtamahk mamawi chi-wawpaschikawtayk akwa shimanawchistawhk tawpwaywin ouschi kahkwuy kaw-kee-ishpayik itaykawweekihk l’ikol. “Anoush, ki-sheehkimitinawow chi-poustiskamik aen narawnzh nishtawinumakaywin aykwawnima kahkyuw lee zawnfawn kishchayimawak akwa chi-takooyin daw Indigene-oneekwaneewin kaw-mow-ashouhoutouk chi-nishtawinumahk pi nanawkatawayistamahk ooma ahkamay nakatamakaywin ouschi itaykawweekihk l’ikol aen system. Weechi wawhkoostouwin si aykwawnima namoo pishkayimiwawn ouschi Indigene Li moond – aykwawnima pishkayimiwawn ouschi kahiyuw kiyanawn. Kiyanawn ooma pishkayimiwawn chi-natouhtamahk ishi, kishkayistamahk ouschi, pi mekihk lispass ishi Li Promyee Nawsyoon, Aen Niskimoo, pi Aen Michif peekishkwaywina pi lee zistwayr, pi chi-outishkawayshkamahk tawpwaywin ouschi li pawsee chi-oushtahk nawachiko kwayesh toutamouwin, ayiwawk nahiyikouhk, pi ayiwawk kaw-takwashtawhk Kenadaw poor aykwawniki awn partawn li moud kaw-peetouhtaychik.”
- awa kihci-okimâw opîkiskwêwin ôta ohci ôma tapwêwin êkwa mîna miyo-wihcihitowin kîsikâki
kîspin awiyak kinitawîmâw ka-pîkiskwâtat, the hope of wellness kâ-kî-sîwêpitamowêwak iyiniwak. atoskêwak êkota ayâwak ka-pîkiskwêcik âpô mîna kâkî-masinahatâmowâwak. môniyawêwak êkwa mîna mistikôsîmowak, êkwa, kîspin nanitotamâkêyani, nêhiyawêwak, nâhkwêwak, êkwa Inuktitut mîna. sîwêpicikê 1-855-242-3310 awiyak kâkî-pîkiskwâtaw âpô anita www.hopeforwellness.ca. ôma mîna national residential residential school crisis line kâkî-sîwêpicikân êkwa aniki ayisiyiniwak kâkî-kiskinwahamâkosicik êkwa owâhkôhmâkaniwâwa kâkî-pîkiskwâtawak. sîwêpicikê mâkwêyimowiyini 1-866-925-4419. tâpitaw otênikâtêw ôma 24 tipahikan, mîna têpakohp kîsikâwa. awa kihci-okimâw, justin trudeau, anohc ôma wihtam ohci tâpwêwin êkwa mîna miyo-wihcihitowin: “anohc, ôma ka-mâmawi-kiskisiyahk tâpwêwin êkwa mîna miyo-wihcihitowin (National Day for Truth and Reconciliation), pêyakwan mîna kâ-isi-nisitohtamahk kâ-osâwi-pakwawiyân kîsikâk (Orange Shirt Day), kiwâpahtênânâw kâkî-mâyi-paminêht iyiniw, inôwit, êkwa âpihtawikosisân ôta kânata. kimâmawi-payinânaw ka-kiskisiyahk awâsis kâkî-kimotamâcik, êkwa aniki kâkî-pihtikwêpinêcik ôhi âkîhtâp kiskinwahamâtowikamikwa. kikistêyihimânawak anohc kâkî-pimohtêcik, kâkî-kitimahêcik pokwêsi-isi. kipihtawânawak ôki ka-âcimisocik, êkwa kihtwam ka-kiskisinânâw poko ka-mâmawi-atoskâtamahk kwayas ka-isinâkwahk ôta ôma kânata. “ispihk 1867 isko 1998, ayiwâk 150,000 iyiniwak, inôwit, êkwa âpihtawikosisânak ê-kî-sipwêtahêcik êkwa ê-kî-kiskinwahamâkêhîcik ohpimihk, êkota môy ohci pakitinâwak ka-nêhiyawêcik êkwa mîna môya ka-nêhiyawi-tâpwakêhtâhkik. kîyâpic mîcêt papâmi-nanitonikêwak ocawâsimisiwâwa, onîkânêwak ohci kânata nohtê-sihtoskâkêwak ôki kâ-kwâtakiyihtâkik, nâmôya kâ-ohci-pê-kîwêyit ocawâsimisiwâwa, êkwa mîna kitawâniwâwa namôya ka-waniskisi mistahi kiyâpic ka-atoskâtamihk. “namôya wîkâc ka-waniskisiyahk ôma kâkî-pê-ispayêk êkwa ôki iyiniwak kâkî-pê-isi-paminihêcik anihi kiskinwahamâtowikamikwa, mîna anima kâ-isi-ohpikinawâwasohk anohc. mêkwâc ôma, kâ-ahâniwihtamihk, poko kwayas ka-ahkam-nanitonikêhk êkwa ayiwâk. êyako ohci ôma awiyak êkwa ôma kwayas ka-nâkatohkêt ôhi awâsisak ôki kâ-mêkwa-nanitonâcik êkwa anihi yikwahaskâna, awa Kimberly murray, ka-wîcihtâw ôma nanitonikêwin ka-sihtoskawât iyiniwa, inôwit ôki, êkwa âpihtawikosisânak kwayas-isi ka-mâmawi-atoskahtâkik. “anohc, nipakosiyimitinânâwâw kahkiyaw ka-postiskamêk ohi osaw-pakwayâna ka-mâmawi-kiskisiyahk kahkiyaw awâsis, mîna sihtoskâkêk kâ-mâmawipayêk êkwa môya ka-waniskisihk ôma kâkî-ispayêk. môya ka-pêyakôkamâtocik ôki iyiniwak – kahkiyaw ôma ka-mâmawi-atoskamâtoyahk. ka-mâmawi-nanitohtamahk poko, ka-mâmawi-kiskinwahamâkawiyahk, êkwa ka-miyâyâhkik ôki iyiniwak, inôwit êkwa apihtawikosisânak ka-pîkiskwêcik êkwa ka-âcimocik, êkwa ka-nanitohtamahk tâpwêwin, ka-mâmawi-nayâhtamahk, êkwa ôtê nîkân ka-mâmitonîyihtamahk kânata ohci.”
- Ogimanodagin kagi ojitok weni mizinigani ijigijigik Tebwetimowin mamowi ijitcigewin kijigik
Ishpin awik wi kinonitc, oma animitagozin, Hope for Wellness, kina anishnabe eh inegizitc odja. Kida teyok keh wido kak mideshidjigini kak koni kozabijigini kak Agineshamok mamowi amtcigojimok keh kishka wido kak, ndendimin, cree ijigijewin, mamowi Ojibway acitc Inuktitut. Oma animitagozin, kan kiga ndoshkagosin, 1-855-242-3310 koni wendik kozabidjigani ka abidjitowatc, www.hopeforwellness.ca. mamowi mehkodehkoneh kinamage-migwamik acitc kida kishka kinonak, kagi pi kinamagoziyatc odja. Oma acitc kan kiga ndoshkagosin 1-866-925-4419. 24/7 minigik the awik ishpin wi kinonitc awik animendimowin, etsa kijigik. Ogimanodagin Justin Trudeau, nogom ogi pigidinan odikidowin mizinigini kak yedi odja tebwendjigeh mamowi ijitcigewini kijiginik odja: “Nogom kida mizinadeh acitc kida kendagon wedi apitc ijigijigik, Tebwetimowin ijitcigewin kijigik odja Orange Shirt Day misko-ozawa bigan kijigik acitc ijinkadjigadeh. Niga gweshtonanan kidja widokowak kidja naganik odja kagi-pi nehkadjiyaginiwatc kagi pinda kinamagoziyatc wendi anishnabek, kagi nekadjiyaginiwatc, kakina eh inowegiziyatc. Kida kishka widjigabwitadiman kidja mamdinenmayik gwendik abinodjishik kagi pi kimodinanok anishnabeh kak, kagi mikimaginiyatc anishnabek obamadiziwiniya mehkodehkoneh kinamageh-migwamik kagi kinendagoziyatc. Ni mokowenmanan maneh kagi-pi shwabwiyatc weni, maneh kagi pi mosadik wisigendimowini, adidik gotc ka-pi ijiwebiziyatc. Niditwanan adi eh-ija tebwemiganik, mihi yedi ka odapinimak kidja kishka ikidowak keh ijitcigeyak kidja minobidek kina eh inowegizitc anishnabek odja oma Canada. “Apitc megwatc 1867 mamowi 1998, oshmesh 150,000 anishnabek, tokolok acitc aptwizik abinojishik kipi madjiyonaginiyok ka ija-pi wakanibiyatc, ki=pi kadjiyaginiyok kidja kinamowaginiyatc, agwa kidja anishnabemowatc koni kidja ijitcigetc adi ka ija pi madizitc. Nogom manehyok kiyabitc ka nidowadjin odibinojishimiyawan, agw wikat kagi pigiwendjian, Canada ogimanodagin nogom kida asidizo ima kidja nanagidjitok acitc kidja atok ima kina kegoni keh widokagotc weni kidja shwabwikidik kakina anishnabe eh inowegizitc. Kidja kendimowatc kakina adi kapi ijiwebiziyatc, kidja anomkodadwik odja kagi kishka oditimowatc tibi ka-pi odiseyatc, mamowi kakina kidja widjigabwitowayik nogom kakina anishnabe eh inehgizitc ka ija wankanibiyatc odi nigan. “Kan panima wikat kiga onikehsiman adi kapi ijiwebiziyatc kaina anishnabek, ka ija-pi nehkadjiyaginiyatc, mamowi gotc nogom kiyabitc ka wisigendimowatc weni odja. Nogom dish acitc, kiyabitc atcigotc kama mishkwizimigak anowehtimowin, kinoweh notc kida shwabwimigan tebwetimowin. Mihi nogom ehgi odja pidikshimak keh widokagwadin anishnabek, kagi oniyawadin koni agwa wikat kagi pigiwendjin odibinojishmiyawan, mamowi kagi pi-nigowagowadjin agwa kagi kendagozindjin kapi odisendjin koni agonen odabinodjishman, kawidokazitc yeni odja kagi-pi ijandjan wedi mehkodehkoneh kinamageh-migwamik, Kimberly Murray ijinkazo, mihi awedi kagi asaginitc kidja niganikidik weni kidja ijiyebinik kidja widokowadjin kakina anishnabe eh inegizindjin. “Nogom wedi keh kijigik, na poksenimanan kakina awik kidja piskik weni ka misko ozawanik abigiyani, ka ikidomigaik kakina abinojish madiziwini kotendagoni kewinwa, mamowi dish pinigotc wedi kidja pinda kendagok ka-pi ijiwebiziyatc anishnabek. Kano-weni odidowinya anishnabek,- kakina owedi kinwet kididwinnan. Kinwet panima aji kiga nditananan, kiga kinamagomin aji, acitc panima kiga minanan weni koki anishnabe adi eh ija ndendik, kakina gotc anishnabe eh-inowegizitc, panima kiga kendananan kagi ijiyebik odi ishkwiyak anishnabek odja, mkidja kishka mamowi mino tijikemdik nogom mamowi odi wasik nigan kina pemadizijik odja.”
- Klusuaqn Petkitk Prime Minister ukjit ula na’kwek ukjit Ketloqoey aqq Apiksiktuaqn
Ktu’ klulj na’tuwen, Apjipjutaqn ukjit Wlo’qn Apoqnmasutiey iknmuetoq apoqnmasuti ukjit msit l’nu’k. Counselloraq eymu’tijik mataqte’kniktuk kisna online chatiktuk. Ula etek atlasie’wiktuk aqq wenujiktuk, aqq elt ta’n tujiw pipanikesin Cree, Ojibway, aqq Inukitut. Mataqte'ketesk toll free’ey Crisisey line 1-855-242-3310 kisna nasa’si online chatiktuk etek www.hopeforwellness.ca. L’nui-Na’kwekewey kina’matnuo’kuo’mey apoqnmasutiey mataqte’kn ma’wt etek ma’wt iknmuetoq natala’tikemkewey apoqnmasuti aqq crisisey elkimuksimkewey tel-lukwek ukjit l’nui-na’kwekewe’k kina’matnuo’kuo’me’k mimajultijik aqq wikmawa. Mataqte'e’n toll free’ey crisisey 1-866-925-4419. Ula tel-lukwek etek te’sikiskek aqq te’si-wla’wk, lluiknek te’sekl na’kwekl. Prime Minister Justin Trudeau, kiskuk telusnek ula klusuaqnek ukjit ula Na’kwek ukjit Ketloqoey aqq Apiksiktuaqn: “Kiskuk, ninen wi’kipatmek Na’kwek ukjit Ketloqoey aqq Apiksiktuaqn aqq ma’wt tel-nenasik nikjewiknejewamuksite’wey a’tla’iey na’kwek, e’tmatemekl ta’n weskwiaql lukwaqna’lukwi’titl ukjit l’nui-na’kweke’y kina’matnuo’kuo’mey teltek ukjit L’nu’k, inuitaq, aqq metisaq Kana’ta. Toqitayk mikwite’lmanew mijua’ji’jk ta’n weji-kmutnalupnik utanmuaq, aqq ta’n ukmimajuaqnmuaqikl kemutmupnikl ula taluwi’tasikl kina’matnuo’kuo’ml. Kepmite’tmketjik Mimajultijik, pikwelkik ta’n lukwaqna’luonik uktininuaq, telo’lti’tij, aqq kepaqsi-ewleyusnik. Jiksitmaqetl ketloqoeymuwal, aqq ili-ika'tuwek lukwaqnminen ukjit eltun naji-petlewik elmi’knik ukjit l’nu’k aqq msit wkskwijinu’k Kana’ta. “Weja’tikemk 1867 aqq 1998, piamu 150,000 L’nu’k, Inuitaq, aqq Metisaq mijua’ji’jk weji-ksuwa'luonik wikmawaq aqq utanemuwaq aqq ketmoqja’lupnik elta’new l’nui-na’kweke’l kina’matnuo’kuo’ml, ta’n wetqulupnik klusultinew klusuaqnmuaq aqq we’mnew ta’n tel-lukwutijik aqq telo’ltijik. Utanl ta’n me’ kwilua’tiji mijua’ji’jk ta’n mu elmita’qsepni’k, Kaplno’l I'tew msit telteskemk iknmuan ta’n nuta’titl seya’tunew msit ketloqoey ta’n teliaqsipnek ula l’nui-na’kwekewe’l kina’matnuo’kuo’ml, kepmite’lman mijua’ji’jk ta’n mu apajita’qepni’k, aqq apoqnmatmn utanl ta’n siawtaqa’tu’tit nepilsimkewey telteskemk. “Mu kisi-wanta'sultiwk kis-tliaq aqq ewpla’taqn ta’n iknmupnik l’nu’k l’nui-na’kwekewe’l kina’matnuo’kuo’mel, aqq ma’wt telo’tasultionik wejkwikwuti’tijek ta’n me’ kiskuk etek. Nike’ petqwasimkewey ewlamu’k wnaqa’sik, seya’toq msit ketloqoey na maw nuta’q jel mu ankwes. Na weji-ika'leketep Independent Special Interlocutor ukjit keska’tijik mijua’ji’jk aqq mu nenasinukl etqutaqnl aqq Etqutaqne’kati’l ta’n wiaqtekl l’nui-na’kwekewe’l kina’matnuo’kuo’mel, Kimberly Murray, apoqnmatmn ikana’tasin kwiluwasimkewey L’nu’k, Inuitaq, Metisaq ta’n kepmite’taq ta’n nuta’titl aqq lukwaqna’lukwi’titl ke’sk toqi-lukwuti'k seya’tunew aqq wnaqnmnew ketloqoey ta’n teliaqep ukjit l’nui-na’kweke’l kina’matnuo’kuo’mel. “Kiskuk, ajipjulk msit wen naskmn nikjewiknejewamu’k ukjit mikuwaptmn ta’n E’tasiw Mijua’ji’j Mekite’tasit aqq wiaqa’lsin lnui-ikana'tasikl teliaql mikuwaptmn aqq apajapa’sin ta’n tel-siawtaqa'sik ta’n kis-tliaqep l’nui-na’kweke’l kina’matnuo’kuo’mel teltekl. Apiksiktuaqn na mu uktlukwaqnuwow l’nu’k ktlukwaqneminu na msit. Ki'l na ktlukwaqn jiksitmn, kji-kinu'tmasin, aqq iknmuan etekl nuta’titl L’nu’k, Inuitaq, aqq Metisaq, wksitunuwa, aqq a’tukwaqnmuwal, aqq ksuwa’tunew ketloqoeyminu ukjit kis-tliaq eltunew naji-klu'lk, toqijoqtek, aqq naji-wiaqa'luwek Kana’ta Ukjit Wejkwikwutijik wejku’waq.”
- Statement by the Prime Minister on the National Day for Truth and Reconciliation
If you need someone to talk to, The Hope for Wellness Help Line offers support to all Indigenous Peoples. Counsellors are available by phone or online chat. This service is available in English and French, and, upon request, in Cree, Ojibway, and Inuktitut. Call the toll-free Help Line at 1-855-242-3310 or connect to the online chat at www.hopeforwellness.ca. The National Residential School Crisis Line also offers emotional support and crisis referral services for residential school Survivors and their families. Call the toll-free Crisis Line at 1-866-925-4419. This service is available 24 hours a day, seven days a week. The Prime Minister, Justin Trudeau, today issued the following statement on the National Day for Truth and Reconciliation: “Today, as we mark the National Day for Truth and Reconciliation, also known as Orange Shirt Day, we confront the lasting impacts of the residential school system for First Nations, Inuit, and Métis in Canada. We come together to remember the children who were stolen from their communities, and those whose lives were stolen from them at these so-called schools. We honour the Survivors, many of whom suffered physical, emotional, and sexual abuse. We listen to their truths, and we reiterate our commitment to building a better future for Indigenous Peoples and for everyone in Canada. “Between 1867 and 1998, over 150,000 First Nations, Inuit, and Métis children were taken from their families and communities and forced to attend residential schools, where they were banned from speaking their languages and practising their cultures and traditions. As communities continue searching for the children who never came home, the Government of Canada will be there every step of the way to provide them with the resources they need to fully uncover the truth of what happened at residential schools, honour the children who did not return, and support communities as they continue on their healing journeys. “We must never forget the past and the injustices committed against Indigenous Peoples at residential schools, as well as the intergenerational trauma that remains today. Right now, with denialism sadly on the rise, uncovering the whole truth is more important than ever. That is why we appointed the Independent Special Interlocutor for Missing Children and Unmarked Graves and Burial Sites associated with Indian Residential Schools, Kimberly Murray, to help facilitate a search process with First Nations, Inuit, and Métis that will respect their needs and concerns as we work together to uncover and uphold the truth of what happened at residential schools. “Today, I encourage everyone to wear orange in recognition that every child matters and to participate in Indigenous-led events to recognize and reflect on the ongoing legacy of the residential school system. Reconciliation is not the responsibility of Indigenous Peoples – it is the responsibility of all of us. It’s our responsibility to listen to, learn from, and give space to First Nations, Inuit, and Métis voices and stories, and face the truth of our past to build a fairer, more equitable, and more inclusive Canada for the generations to come.” This statement is also available in the following languages: Algonquin Denesuline Innu-Aimun Inuktitut (North Baffin) Mi’kmaq Michif Oji-Cree Plains Cree Western Ojibway
- ᐅᖃᐅᓯᒃᓴᖅ ᑲᓇᑕᒧ ᐊᖓᔪᖅᑳᖅᒧᑦ ᐅᕙᓂ ᓱᓕᓂᖅᒧᑦ ᐊᒻᒪ ᐱᒋᐊᒃᑲᓐᓂᕈᒪᓂᖅᒧ ᐅᓪᓗᕐᒥ
ᐅᖃᓪᓚᖃᑎᖃᕈᒪᒍᕕᑦ, ᓂᕆᐅᖕᓂᖅ ᖃᓄᐃᖏᑦᑎᐊᕐᓂᕐᒧᑦ ᐅᖃᓗᒡᕕᐅᕝᕕᒃ ᐃᑲᔪᕈᖕᓇᖅᑐᖅ ᓄᓇᖃᖅᖄᖅᑐᓗᒃᑖᑦ ᐃᓄᖕᓂᑦ. ᑲᑎᒪᔩᑦ ᒪᓂᒪᖃᑦᑕᖅᑐᑦ ᐅᖃᓘᑎᒃᑯᑦ ᐅᖃᓪᓚᖃᑎᖃᕐᓂᐊᕐᓗᑎᒃ ᐅᕝᕙᓘᓐᓃᑦ ᖃᕆᑕᐅᔭᒃᑯᑦ. ᐊᑐᐃᓐᓇᐅᔪᖅ ᖃᑉᓗᓇᑐᑦ, ᕖᕕᑎᑐᓪᓗ ᑐᒃᓯᕋᕐᓗᓂᓗ ᐅᓇᓪᓕᑐᑦ ᐅᔨᑉᕕᑐᑦ ᐊᒻᒪ ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ. ᐅᖃᓗᒡᓗᑎᑦ ᐊᑭᖃᙱᑦᑐᖅ ᐃᑲᔪᕈᖕᓇᖅᑐᓄᑦ ᐅᕗᖓ 1-855-242-3310 ᐅᕝᕙᓘᓐᓃᑦ ᖃᕆᑕᐅᔭᒃᑯᑦ ᐅᖃᓪᓚᖃᑎᖃᕐᓗᑎᑦ ᐅᕙᓂ www.hopeforwellness.ca. ᑲᓇᑕᒥᑦ ᐃᓕᓐᓂᐊᕆᐊᖅᑎᑕᐅᕙᓚᐅᖅᑐᓄᑦ ᐊᒃᓱᕈᖅᑐᓂᒃ ᐅᖃᓗᒡᕕᐅᕝᕕᒃ ᖁᕕᐊᓱᙱᓕᖅᓯᒪᔪᓂᒃ ᐃᑲᔪᕈᖕᓇᕐᒥᔪᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᒃᓱᕈᖅᑐᑦ ᐃᑲᔪᕈᖕᓇᖅᑐᓂᒃ ᐱᔨᑦᑎᕋᐃᔨᓄᐊᖅᑕᐅᓗᑎᒃ ᐃᓕᓐᓂᐊᕆᐊᖅᑎᑕᐅᕙᓚᐅᖅᓯᒪᔪᓄᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᖃᑕᙳᑎᖏᓐᓄᑦ. ᐅᖃᓗᒡᓗᑎᑦ ᐊᑭᖃᙱᑦᑐᖅ ᐊᒃᓱᕈᖅᑐᓄᑦ ᐅᖃᓗᒡᕕᐅᕝᕕᖕᒧᑦ ᐅᕗᖓ 1-866-925-4419. ᐅᖃᓗᒡᕕᐅᕝᕕᒃ ᐅᒃᑯᐃᖔᖃᑦᑕᖅᑐᖅ 24 ᐃᑲᕐᕋᓄᑦ ᐅᑉᓗᕐᒥᑦ, 7 ᐅᑉᓗᓄᑦ ᐱᓇᓱᐊᕈᓯᕐᒥᑦ. ᑲᓇᑕᒧ ᐊᖓᔪᖅᑳᖅ ᔭᔅᑎᓐ ᑐᕉᑑ, ᐅᓪᓗᒥ ᐅᑯᓂᖓ ᐅᖃᐅᓯᒃᑲᖃᕐᒪᑦ ᐆᒧᖓ ᓱᓕᓂᖅᒧᑦ ᐊᒻᒪ ᐱᒋᐊᒃᑲᓐᓂᕈᒪᓂᖅᒧ ᐅᓪᓗᕐᒧᑦ: “ᐅᑉᓗᒥ, ᑎᑭᐅᑎᔪᒍᑦ ᑲᓇᑕᒥᑦ ᐅᑉᓗᖅ ᓱᓕᓂᕐᒧᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐋᖅᕿᖃᑎᒌᖕᓂᕐᒧᑦ, ᖃᐅᔨᒪᔭᐅᖕᒥᔪᖅ ᒥᓗᑲᑖᖅᑐᑦ ᑲᓚᓕᖕᒥᑦ ᐊᑎᒋᓯᒪᓐᓇᖅ ᐅᑉᓗᖅ, ᐱᓕᕆᐊᕆᖃᑦᑕᖅᑕᕗᑦ ᐊᑯᓂ ᐊᒃᑐᖅᓯᓂᖃᖅᑐᑦ ᐃᓕᓐᓂᐊᕆᐊᖅᑎᑕᐅᕙᓚᐅᖅᑐᓂᑦ ᐃᖅᕿᓖᑦ ᓄᓇᖅᖃᑎᒌᓄᑦ, ᐃᓄᖕᓄᑦ, ᐊᒻᒪᓗ ᒦᑏᓄᑦ ᑲᓇᑕᒥᑦ. ᑲᑎᑦᑐᒍᑦ ᐃᖅᖃᐅᒪᑉᓗᒋᑦ ᓱᕈᓰᑦ ᑎᒡᓕᒃᑕᐅᑉᓗᑎᒃ ᑎᒍᔭᐅᓚᐅᖅᑐᑦ ᓄᓇᓕᖏᓐᓂᑦ, ᐊᒻᒪᓗ ᐃᓅᓯᖏᓐᓂᒃ ᑎᒡᓕᒃᑕᐅᓚᐅᖅᑐᑦ ᐱᔭᐅᓚᐅᖅᑐᑦ ᑖᑉᑯᓇᙵᑦ ᐃᓕᓴᐃᕝᕕᐅᓂᕋᖅᑕᐅᔪᓂᑦ. ᐅᐱᒋᔭᕗᑦ ᐊᓐᓇᒃᓯᒪᔪᑦ, ᐊᒥᓱᐃᑦ ᐋᓐᓂᖅᓯᒪᔪᑦ ᑎᒥᒃᑯᑦ, ᐃᓱᒪᒃᑯᑦ, ᐊᒻᒪᓗ ᖁᓄᔪᕐᓂᐊᖅᑕᐅᖃᑦᑕᓚᐅᕐᓂᖏᓐᓄᑦ. ᑐᓵᔭᕗᑦ ᓱᓕᓂᖏᑦ, ᐊᒻᒪᓗ ᐅᖃᒃᑲᓐᓂᖅᑕᕗᑦ ᐱᓂᐊᕐᓂᕆᔭᕗᑦ ᐱᕈᐃᑎᑦᑎᓂᕐᒥᒃ ᐱᑦᑕᐅᓂᖅᓴᒥᒃ ᓯᕗᓂᒃᓴᒥᑦ ᓄᓇᖃᖅᖄᖅᑐᑦ ᐃᓄᖕᓄᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᑭᑐᓗᒃᑖᓄᑦ ᑲᓇᑕᒥᑦ. “ᐅᑭᐅᑦ ᐊᑯᓐᓂᖏᓐᓂᑦ 1867 ᐊᒻᒪᓗ 1998, ᐅᖓᑖᓅᖅᑐᑦ 150,000 ᐃᖅᕿᓖᑦ ᓄᓇᖅᖃᑎᒌᑦ, ᐃᓄᐃᑦ, ᐊᒻᒪᓗ ᒦᑏ ᓱᕈᓯᖏᑦ ᖃᑕᙳᑎᖏᓐᓂᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᓄᓇᓕᖏᓐᓂᑦ ᐱᔭᐅᓚᐅᖅᓯᒪᔪᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐃᓕᓐᓂᐊᕆᐊᖅᑎᑕᐅᓯᒪᑉᓗᑎᒃ, ᐊᔪᖅᑎᑕᐅᑉᓗᑎᒃ ᐅᖃᓪᓚᖕᓂᖅ ᐅᖃᐅᓯᖏᓐᓂᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᑐᕐᓗᒋᑦ ᐱᖅᖁᓯᕆᔭᖏᑦ. ᓄᓇᓖᑦ ᕿᓂᖃᑦᑕᐃᓐᓇᖅᑎᓪᓗᒋᑦ ᓱᕈᓯᕐᓂᑦ ᐊᖏᕐᕋᓚᐅᖅᓯᒪᙱᑦᑐᓂᑦ, ᑲᓇᑕᒥᑦ ᒐᕙᒪᒃᑯᑦ ᐱᖃᑎᖃᕐᓂᐊᖅᑐᑦ ᐱᕙᓪᓕᐊᓂᓗᒃᑖᖏᓐᓂᑦ ᐊᑐᕈᖕᓇᖅᑕᖓᓐᓂᒃ ᐱᖃᖅᑎᓪᓗᒋᑦ ᓴᖅᕿᑎᓗᒃᑖᕐᓂᐊᕐᓗᒋᑦ ᓱᓕᔪᑦ ᖃᓄᐃᓕᓚᐅᖅᓯᒪᓂᖏᓐᓄᑦ ᐃᓕᓐᓂᐊᕆᐊᖅᑎᑕᐅᓚᐅᖅᑐᑦ, ᐅᐱᒋᓗᒋᑦ ᓱᕈᓰᑦ ᐊᖏᕐᕋᖏᓐᓄᑦ ᐅᑎᓚᐅᖏᑦᑐᑦ, ᐊᒻᒪᓗ ᐃᑲᔪᕐᓗᒋᑦ ᓄᓇᓖᑦ ᒪᒥᓴᖅᐸᓪᓕᐊᑎᓪᓗᒋᑦ. “ᐳᐃᒍᓚᐅᖅᓯᒪᔭᕆᐊᖃᙱᑕᕗᑦ ᐱᓐᓂᑯᐃᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᓈᒻᒪᙱᑦᑐᓕᓃᑦ ᐱᔭᐅᓚᐅᖅᑐᑦ ᓄᓇᖃᖅᖄᖅᑐᑦ ᐃᓄᖕᓄᑦ ᐃᓕᓐᓂᐊᕆᐊᖅᑎᑕᐅᔪᓄᑦ, ᐊᒻᒪᓗ ᑭᖑᕚᕇᓄᑦ ᐋᓐᓂᐊᕈᑕᐅᔪᑦ ᑕᐃᒪᐅᔪᑦ ᓱᓕ ᐅᑉᓗᒥᐅᔪᒥᑦ. ᒫᓐᓇ, ᐱᓚᐅᖅᓯᒪᙱᓐᓂᕋᐃᔪᑦ ᐱᕙᓪᓕᐊᑐᐃᓐᓇᖅᑐᖅ, ᓴᖅᕿᓗᒃᑖᕐᓗᒍ ᓱᓕᔪᑦ ᐱᒻᒪᕆᐅᓂᖅᓴᐅᓕᖅᑐᖅ. ᑕᐃᒪᓐᓇᒧᑦ ᑎᒃᑯᐊᖅᑕᐅᓯᒪᔪᖅ ᐃᖕᒥᒃᑰᖓᔪᖅ ᐊᔾᔨᐅᖏᑦᑐᒥᒃ ᐅᖃᖃᑎᖃᕐᓂᐊᕐᓗᓂ ᐱᓕᕆᔨ ᐊᓯᐊᓯᒪᔪᑦ ᓱᕈᓯᓂᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᓇᓗᓇᐃᖅᑕᐅᓯᒪᙱᑦᑐᑦ ᐃᓗᕕᕐᓂᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐃᓗᕕᖃᕐᕕᐅᔪᓂᑦ ᐃᖅᕿᓕᖕᓂᑦ ᐃᓕᓐᓂᐊᕆᐊᖅᑎᑕᐅᕙᓚᐅᖅᑐᐃᑦ ᒥᒃᓵᓄᑦ, ᑭᒻᐳᓕ ᒨᕆ, ᐃᑲᔪᕐᓂᐊᖅᑐᖅ ᑲᒪᔭᖃᕐᓗᓂ ᕿᓂᖅᑎᓪᓗᒋᑦ ᐃᖅᕿᓖᑦ ᓄᓇᖅᖃᑎᒌᑦ, ᐃᓄᐃᑦ, ᐊᒻᒪᓗ ᒦᑏ ᑲᒪᒋᓗᒋᑦ ᐱᔭᕆᐊᖃᖅᑕᖏᓐᓄᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐃᓱᒫᓘᑎᒋᔭᖏᓐᓄᑦ ᐱᓕᕆᖃᑎᒌᒃᑎᓪᓗᑕ ᖃᐅᔨᓂᐊᕐᓗᒋᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐱᓯᒪᓗᒍ ᓱᓕᓂᖅ ᐱᓚᐅᖅᓯᒪᔪᓂᒃ ᐃᓕᓐᓂᐊᕆᐊᖅᑎᑕᐅᓚᐅᖅᑐᓄᑦ. “ᐅᑉᓗᒥ, ᐃᑲᔪᖅᑐᖅᑕᕗᑦ ᑭᑐᓗᒃᑖᑦ ᐊᑐᖁᑉᓗᒋᑦ ᒥᓗᑲᑖᕐᒥᑦ ᑲᓚᓕᖕᒥᑦ ᐃᓕᑕᕆᓯᒪᓗᒋᑦ ᑕᒪᕐᒥᓗᒃᑖᖅ ᓱᕈᓰᑦ ᐳᐃᒍᖅᑕᐅᔭᕆᐊᖃᙱᒻᒪᑕ ᐊᒻᒪᓗ ᐃᓗᐅᖃᑕᐅᖁᑉᓗᓯ ᓄᓇᖃᖅᖄᖅᑐᓄᑦ-ᑲᒪᒋᔭᐅᔪᒥᑦ ᖃᓄᐃᓕᐅᕐᓂᐅᔪᓄᑦ ᐃᓕᑕᕆᓂᐊᕐᓗᒋᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐃᖅᖃᐅᒪᓗᒋᑦ ᐱᓐᓂᑰᔪᑦ ᐃᓕᓐᓂᐊᕆᐊᖅᑎᑕᐅᕙᓚᐅᖅᑐᓄᑦ. ᐋᖅᕿᖃᑎᒌᖕᓂᖅ ᐱᔭᒃᓴᐅᑎᒋᔭᐅᖏᑦᑐᖅ ᓄᓇᖃᖅᖄᖅᑐᑦ ᐃᓄᖕᓄᑦ - ᐱᔭᒃᓴᐅᑎᒋᔭᐅᔪᖅ ᐅᕙᑉᑎᖕᓄᓗᒃᑖᖅ. ᐱᔭᒃᓴᐅᑎᖃᖅᑐᒍᑦ ᑐᓵᓂᐊᕐᓗᑕ, ᐃᓕᑦᑎᕝᕕᒋᓗᒋᑦ, ᐊᒻᒪᓗ ᐃᓂᖃᖅᑎᓪᓗᒋᑦ ᐃᖅᕿᓖᑦ ᓄᓇᖅᖃᑎᒌᑦ, ᐃᓄᐃᑦ, ᐊᒻᒪᓗ ᒦᑏ ᓂᐱᖏᓐᓄᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐅᓂᑉᑳᖏᓐᓄᑦ, ᐊᒻᒪᓗ ᐱᓗᑎᒍᑦ ᓱᓕᓂᖅ ᐱᓐᓂᑯᒋᔭᖏᓐᓄᑦ ᓈᒻᒪᖕᓂᖅᓴᐅᔪᒃᑯᑦ, ᐊᔾᔨᒌᒃᑎᑦᑎᓂᖅᓴᐅᔪᒃᑯᑦ, ᐊᒻᒪᓗ ᐃᓚᐅᓗᒃᑖᖅᑎᑦᑎᓂᖅᓴᐅᔪᒃᑯᑦ ᑲᓇᑕᒥᑦ ᑭᖑᕚᕇᓄᑦ ᐊᑯᓂᐅᔪᒧᑦ.”
- ᐅᑎᑭᑐᐏᐣ ᐊᐍ ᑲᐅᑯᒪᑲᑕᐠ ᑲᓇᑕ ᒣᑿᐨ ᒥᓯᐍ ᐱᑯ ᐊᐦᑭᐠ ᑲᑭᔑᑲᐠ ᐃᐍ ᐅᒋ ᑌᐻᐏᐣ ᐁᑿ ᒪᒥᓄᓂᑫᐏᐣ
ᑭᐡᐱᐣ ᓇᑕᐍᓂᒪᐨ ᐊᐏᔭ ᒋᐊᔭᒥᐦᐊᐨ, ᐃᐍ ᐸᑯᓭᓂᒧᐏᐣ ᒥᓄᔭᐏᓂᐠ ᐏᒋᐦᐃᐍᐏᓂᐠ ᒪᒋᑭᑐᐏᐣ ᑿᔭᑎᓂᑲᑌ ᐏᒋᐦᐃᐍᐏᐣ ᐃᑵᓂᐘᐠ ᐅᒋ ᑲᑭᓇ ᐊᓂᔑᓂᓂᐘᐠ᙮ ᐊᔭᒥᐦᐃᐍᐏᓂᐠ ᐅᐏᒋᐦᐃᐍᐠ ᐊᔭᐘᐠ ᐃᒪ ᒪᒋᑭᑐᐏᓂᐠ ᓇᐣᑕ ᒪᒪᑕᐘᐱᑯᓂᐠ ᐊᔭᒥᐦᐃᑐᐏᓂᐠ᙮ ᐅᐍ ᐏᒋᐦᐃᐍᐏᐣ ᑕᑿᐣ ᐍᒥᑎᑯᔑᒧᐏᓂᐠ ᐁᑿ ᐸᑿᔨᔑᒧᐏᓂᐠ, ᐁᑿ, ᑲᓇᑐᑕᒪᓂᐘᐠ, ᒪᐡᑭᑯᒧᐏᓂᐠ, ᐊᓂᔑᓇᐯᒧᐏᓂᐠ, ᐁᑿ ᐃᓇᐠᑎᑐᐟ᙮ ᐃᔑᑭᑎᐣ ᐃᒪ ᐁᑲ ᒋᑕᐸᐦᐃᑫᔭᐣ ᐏᒋᐦᐃᐍᐏᓂᐠ ᒪᒋᑭᑐᐏᓂᐠ 1-855-242-3310 ᓇᐣᑕ ᐃᒪ ᒪᒪᑕᐘᐱᑯᐠ ᐊᔭᒥᐦᐃᑐᐏᓂᐠ ᐃᒪ www.hopeforwellness.ca᙮ ᒥᓯᐍ ᐱᑯ ᐊᐦᑭᐠ ᑲᐯᔓᐏᓂᐠ ᑭᑭᓄᐦᐊᒪᑫᐏᑲᒥᑯᐠ ᑭᒋᐘᐘᓀᐣᑕᒥᓭᐏᓂᐠ ᒪᒋᑭᑐᐏᐣ ᑲᔦ ᑿᔭᑎᓂᑲᑌ ᒧᐡᑐᐏᓂᐠ ᐏᒋᐦᐃᐍᐏᐣ ᐁᑿ ᐘᐘᓀᐣᑕᒥᓭᐏᐣ ᑿᔭᑎᓇᒪᑫᐏᐣ ᐏᒋᐦᐃᐍᐏᓇᐣ ᐃᐍ ᐅᒋ ᑲᐯᔓᐏᓂᐠ ᑭᑭᓄᐦᐊᒪᑫᐏᑲᒥᑯᐠ ᐅᐱᒪᒋᐦᐅᐠ ᐁᑿ ᐅᑎᐯᐣᒋᑫᐏᓂᐘᓇᐣ᙮ ᐃᔑᑭᑎᐣ ᐃᒪ ᑭᒋ ᐘᐘᓀᑕᒥᓭᐏᓂᐠ ᒪᒋᑭᑐᐏᓂᐠ 1-866-925-4419᙮ ᐅᐍ ᐏᒋᐦᐃᐍᐏᐣ ᑕᑿᐣ ᑕᓱᑭᔑᑲ 24 ᑎᐸᐦᐃᑲᐣ ᐘᑲᓭᐠ, ᓂᔁᓱ ᑭᔑᑲ ᑕᓱᐱᒥᑯᓇᑲ᙮ ᐊᐍ ᑲᐅᑯᒪᑲᑕᐠ ᑲᓇᑕ, ᒐᐢᑎᐣ ᐟᕑᐅᑐ, ᓄᑯᒼ ᑲᑭᔑᑲᓂᐠ ᑭᐃᑭᑎ ᐃᐍ ᐅᒋ ᒥᓯᐍ ᐱᑯ ᐊᐦᑭᐠ ᑲᑭᔑᑲᐠ ᐃᐍ ᐅᒋ ᑌᐻᐏᐣ ᐁᑿ ᒪᒥᓄᓂᑫᐏᐣ: “ᓄᑯᒼ ᑲᑭᔑᑲᐠ, ᐅᐘᐸᑕᒪᐠ ᐅᐍᒥᓯᐍ ᐱᑯ ᐊᐦᑭᐠ ᑲᑭᔑᑲᐠ ᐃᐍ ᐅᒋ ᑌᐻᐏᐣ ᐁᑿ ᒪᒥᓄᓂᑫᐏᐣ, ᑲᔦ ᑲᐃᔑᑭᑫᐣᒋᑲᑌᐠ ᐏᓴᐏᒥᐢᑿ ᐱᑕᐍᐡᑭᑲᐣ ᑭᔑᑲ, ᑭᓇᑭᐡᑲᒥᓇᐣ ᑲᓀᐱᐨ ᐸᑲᒥᐡᑲᑫᒪᑲᑭᐣ ᐃᑵᓂᐘᐣ ᐅᒋ ᑲᐯᔓᐏᓂᐠ ᑭᑭᓄᐦᐊᒪᑫᐏᑲᒥᑯᐠ ᐱᒧᒋᑫᐏᐣ ᐃᑵᓂᐘᐠ ᐅᒋ ᐊᓂᔑᓂᓂᐏ ᐅᑯᒪᐏᓇᐣ, ᐁᓄᐏᐟ, ᐁᑿ ᐏᓴᑯᑌᐏᓂᐘᐠ ᐅᒪ ᑲᓇᑕ᙮ ᑭᒪᒪᐏᐡᑲᒥᐣ ᒋᑲᓄᑫᔭᐠ ᐊᐘᔑᔕᐠ ᑲᑭᑭᒧᑎᓇᓂᐘᐠ ᐃᒪ ᐅᑕᔑᑫᐏᓂᐘᐠ, ᐁᑿ ᐃᑵᓂᐘᐠ ᐅᐱᒪᑎᓱᐏᓂᐘᐣ ᑲᑭᑭᒧᑕᒷᑲᓄᐘᐨ ᐃᒪ ᑲᑭᔑᓂᑲᑌᓂᑭᐣ ᑭᑭᓄᐦᐊᒪᑫᐏᑲᒥᑯᐣ᙮ ᑭᑲᓇᑌᒪᒥᓇᐠ ᐅᐱᒪᒋᐦᐅᐠ, ᒥᔑᐣ ᑲᑭᑕᑌᐱᐦᐊᑲᓄᐘᐨ ᐅᐏᔭᐏᐘᐠ, ᐅᒧᐡᑐᓂᐘᐠ, ᐁᑿ ᐱᐦᔑᑿᑎᓱᐏᓂᐠ ᑲᑭᔑᒪᓂᑐᑕᐘᑲᓄᐘᐨ᙮ ᑭᓇᑐᑕᒥᓇᐣ ᐅᑌᐻᐏᓂᐘᐣ, ᐁᑿ ᑭᓇᐱᐏᑕᒥᓇᐣ ᑲᐃᔑᐸᑭᑎᐣᑎᓯᔭᐠ ᒋᐏᐡᑐᔭᐠ ᓇᐘᐨ ᒋᒥᓄᐘᔑᐠ ᓂᑲᓂᐠ ᐃᑵᓂᐘᐠ ᐅᒋ ᐊᓂᔑᓂᓂᐘᐠ ᐁᑿ ᑲᑭᓇ ᐊᐏᔭᐠ ᐅᒪ ᑲᓇᑕ᙮ “ᒣᑿᐨ 1867 ᐁᑿ 1998, ᐊᐘᔑᒣ 150,000 ᐊᓂᔑᓂᓂᐏ ᐅᑯᒪᐏᓇᐣ, ᐁᓄᐏᐟ, ᐁᑿ ᐏᓴᑯᑌᐏᓂᐘᐠ ᐊᐘᔑᔕᐠ ᑭᐏᑕᐱᓇᑲᓄᐸᓂᐠ ᐃᒪ ᐅᒋ ᐅᑎᐯᐣᒋᑫᐏᓂᐘᐠ ᐁᑿ ᐅᑕᔑᑫᐏᓂᐘᐠ ᐁᑿ ᐁᑭᔑᑲᒋᐍᐱᓇᑲᓄᐘᐨ ᒋᔕᐘᐨ ᐃᒪ ᑲᐯᔓᐏᓂᐠ ᑭᑭᓄᐦᐊᒪᑫᐏᑲᒥᑯᐠ, ᐃᒪ ᐁᑭᑭᐱᑎᓂᑲᑌᓂᐠ ᒋᔭᐸᒋᑐᐘᐨ ᐅᑎᔑᑭᔑᐍᐏᓂᐘᓇᐣ ᐁᑿ ᐁᑲ ᒋᔭᐸᒋᑐᐘᐨ ᐅᑎᔑᐱᒪᑎᓱᐏᓂᐘᐣ ᐁᑿ ᑲᔭᐡ ᐅᐱᒥᑐᑕᒧᓂᐘᓇᐣ᙮ ᐊᔕ ᑕᔑᑫᐏᓇᐣ ᑲᐱᒥ ᓇᓇᑕᐘᐸᒪᐘᐨ ᐃᑵᓂᐘᐣ ᐊᐘᔑᔕᐣ ᐁᑲ ᐏᑲ ᑲᑭᐏᒋ ᐱᑭᐍᓂᐨ, ᐅᑯᒪᐏᓇᐠ ᑲᓇᑕ ᑕᔭᐘᐠ ᐃᒪ ᒥᓯᐍ ᑫᔭᓂᔕᓂᐘᐠ ᒋᑿᔭᑎᓇᒷᐘᐨ ᐊᐸᒋᒋᑲᓇᐣᑫᓇᑕᐍᐣᑕᒧᐘᐨ ᒥᓯᐍ ᒋᑕᐏᓇᒧᐘᐨ ᐃᐍᓂ ᑌᐻ ᑲᑭ ᐃᓯᓭᓂᐠ ᐃᒪ ᑲᐯᔓᐏᓂᐠ ᑭᑭᓄᐦᐊᒪᑫᐏᑲᒥᑯᐣ, ᑲᓇᑌᓂᒪᑲᓄᐘᐨ ᐊᐘᔑᔕᐠ ᐁᑲ ᑲᑭᐏᒋ ᐱᑭᐍᐘᐨ, ᐁᑿ ᐏᒋᒋᑲᑌᑭᐣ ᑕᔑᑫᐏᓇᐣ ᑲᐱᒧᓭᐘᐨ ᐃᒪ ᒥᓄᔭᐏᓂᐠ ᐱᒥᐡᑲᐏᓇᐣ᙮ “ᑲᐏᐣ ᐏᑲ ᑲᐘᓂᑫᓯᒥᐣ ᐅᑕᓇᐠ ᐃᓯᓭᐏᓇᐣ ᐁᑿ ᒪᓂᑐᑕᑫᐏᓇᐣ ᑲᑭᑐᒋᑲᑌᑭᐣ ᐃᑵᓂᐘᐠ ᐅᒋ ᐊᓂᔑᓂᓂᐘᐠ ᐃᒪ ᑲᐯᔓᐏᓂᐠ ᑭᑭᓄᐦᐊᒪᑫᐏᑲᒥᑯᐣ, ᑲᔦ ᐃᐍ ᑲᔭᓂ ᐊᔭᓂᐦᑯᓭᐠ ᑲᑿᑕᑫᐣᑕᒧᐏᐣ ᑲᑕᑿᐠ ᑭᔭᐱᐨ ᓄᑯᒼ ᑲᑭᔑᑲᐠ᙮ ᒣᑿᐨ ᓄᑯᒼ, ᐃᐍ ᑲᔭᓂᐍᒋᑲᑌᐠ ᐁᑯᐸᑌᐣᑕᑿᐠ ᐁᔭᓂ ᐃᐡᐱᓭᐠ, ᑕᐏᓂᑲᑌᐠ ᐃᐍ ᑌᐻᐏᐣ ᒪᐘᐨ ᑭᒋᓀᐣᑕᑿᐣ ᐊᐘᔑᒣ ᓄᑯᒼ ᐊᐱᒋᐏᐣ ᒥᓇᐏᑲ᙮ ᐊᒥᐍ ᑲᑭᐏᒋ ᐅᓂᓂᑲᑌᐠ ᑲᐯᔑᑯᑲᐸᐏᒪᑲᐠ ᑲᐸᑲᓂᓇᑿᐠ ᐅᑕᔭᒥᑕᒪᑫ ᐃᑵᓂᐘᐣ ᐅᒋ ᑲᐘᓂᐦᐊᑲᓄᐘᐨ ᐊᐘᔑᔕᐠ ᐁᑿ ᐁᑲ ᑲᑭᑭᓇᐘᒋᒋᑲᑌᑭᐣ ᓂᑿᐦᐊᑲᓇᐣ ᐁᑿ ᓂᑿᐦᐊᑲᓂᐠ ᑲᐃᔑ ᐊᔑᒋᓭᐠ ᐃᐍ ᐊᓂᔑᓂᓂᐏ ᑲᐯᔓᐏᓂᐠ ᑭᑭᓄᐦᐊᒪᑫᐏᑲᒥᑯᐣ, ᑭᒼᐱᕑᓫᐃ ᒥᕑᐃ, ᒋᐏᒋᑢᐨ ᐱᒧᒋᑲᑌᓂᐠ ᓇᓇᑐᓂᑫᐏᓂᐠ ᑫᐃᔑᐱᒥᓭᓂᐠ ᐃᑵᓂᐘᐣ ᐅᒋ ᐊᓂᔑᓂᓂᐏ ᐅᑯᒪᐏᓇᐣ, ᐁᓄᐏᐟ, ᐁᑿ ᐏᓴᑯᑌᐏᓂᐘᐠ ᑫᑲᓇᑌᐣᑕᒥᓂᐨ ᐅᓇᑕᐍᐣᑕᒪᐏᓂᐘᓇᐣ ᐁᑿ ᐅᒥᔕᒣᐣᑕᒪᐏᓂᐘᓇᐣ ᒣᑿᐨ ᐏᑕᓄᐦᑭᒥᑎᔭᐠ ᒋᑕᐏᓇᒪᐠ ᐁᑿ ᒋᔭᐸᑕᐠ ᐃᐍ ᑌᐻᐏᐣ ᐊᐣ ᑲᑭ ᐃᓯᓭᑵᐣ ᐃᒪ ᑲᐯᔓᐏᓂᐠ ᑭᑭᓄᐦᐊᒪᑫᐏᑲᒥᑯᐣ᙮ “ᓄᑯᒼ ᑲᑭᔑᑲᐠ, ᓂᔕᔑᑭᒪᐠ ᑲᑭᓇ ᐊᐏᔭᐠ ᒋᑭᑭᐡᑲᒧᐘᐨ ᐏᓴᐏᒥᐢᑿ ᐱᑕᐍᐡᑭᑲᓂᓂ ᒋᓂᐦᐢᑕᐏᓂᑲᑌᐠ ᑲᑭᓇ ᐊᐘᔑᐡ ᐁᑭᒋᓀᐣᑕᑯᓯᐨ ᐁᑿ ᒋᐏᒋᑢᓂᐘᐠ ᐃᒪ ᐊᓂᔑᓂᓂᐏ ᓂᑲᓂᑕᒪᑫᐏᓇᐣ ᐃᐡᒋᑫᐏᓇᐣ ᑫᐏᒋ ᑭᑫᐣᒋᑲᑌᐠ ᐁᑿ ᐘᐸᒋᐠᑕᐠ ᐃᐍ ᑲᐱᒥᐸᑲᒥᐡᑲᑫᒪᑲᐠ ᐃᐍ ᑲᐯᔓᐏᓂᐠ ᑭᑭᓄᐦᐊᒪᑫᐏᑲᒥᑯᐣ ᐱᒧᒋᑫᐏᓂᐠ᙮ ᒪᒥᓄᓂᑫᐏᐣ ᑲᐏᐣ ᐅᑲᓌᐸᒥᑯᓱᓂᐘᐣ ᐃᑵᓂᐘᐠ ᐊᓂᔑᓂᓂᐘᐠ – ᑭᓇᐏᐟ ᑲᑭᓇ ᐃᐍ ᑭᑲᓇᐘᐸᒥᑯᓱᓂᓇᐣ᙮ ᑭᑲᓇᐘᐸᒥᑯᓯᒥᐣ ᒋᓇᑐᑕᐘᔭᑿ, ᒋᐏᒋ ᑭᑭᓄᐦᐊᒪᑯᔭᐠ, ᐁᑿ ᒋᑕᐏᓭᐢᑲᐘᔭᑿ ᐊᓂᔑᓂᓂᐏ ᐅᑯᒪᐏᓇᐣ, ᐁᓄᐏᐟ, ᐁᑿ ᐏᓴᑯᑌᐏᓂᐘᐠ ᐅᑕᔭᒧᓂᐘᐣ ᐁᑿ ᐅᑎᐸᒋᒧᓂᐘᓇᐣ, ᐁᑿ ᒋᐘᐸᑕᒪᐠ ᐃᐍ ᑌᐻᐏᐣ ᐃᐍ ᐅᑕᓇᐠ ᑭᑎᓯᓭᐏᓂᓇᓇᐣ ᑫᑭᐤᒋ ᐅᐡᑐᔭᐠ ᓇᐘᐨ ᑫᑕᐱᑕᐏᓭᐠ, ᐊᐘᔑᒣ ᑫᐏᒋ ᒪᒪᐏᓂᑲᓂᐘᐠ, ᐁᑿ ᐊᐘᔑᒣ ᒋᒪᒪᐏᒋᐏᑎᓇᓂᐘᐠ ᐅᒪ ᑲᓇᑕ ᐃᒪ ᓂᑲᓂᐠ ᐊᓂᐱᔕᒪᑲᐠ᙮”